- Koolireisid.eu
Twitter   

Eripakkumised

Reisi detailinfo

KategooriaKoolireisid
SihtkohtEesti/Tallinn
Transport
Hind7.00 €    
Kehtib kuni30.06.2017




Jõuluehteis Tallinn

  

Scandinavian Tours pakub jõuluhooajaks ainulaadset võimalust saada osa jõulude imelisest maailmast - sõita kahekorruselise bussiga läbi jõuluehteis Tallinna, giidiga jalutuskäigul vanalinnas teada saada , kuidas nägid välja meie esivanemate jõulutraditsioonid ning kuidas me tähistame jõule tänapäeval......

Reis "Jõuluehteis Tallinn" on 2-tunnine ekskursioon, mis algab kooli juurest. Buss võtab koolirühma peale ning suundutakse City Tour'i kahekordse bussiga linnaekskursioonile talvisesse Tallinna rühma poolt valitud marssuudil. Seejärel sõidetakse Toompeale, kust giidi juhendamisel minnakse jalutuskäigule vanalinna ning saadakse põhjalik ülevaade sellest, kuidas vanasti Tallinnas jõule peeti. 

Et lapsed lisaks jõulutundele ka suud magusaks saaks, lisab Scandinavian Tours omalt poolt ka väikeseks jõulukingiks kommikoti.

Peale ekskursiooni viib buss rühma soovi korral kooli juurde tagasi.

2-tunnise ekskursiooni hind:

2-tunnine ekskursioon vastavalt grupi suurusele HIND
40 õpilast + 4 täiskasvanud saatjat TASUTA 7 EUR / õpilane
30 õpilast + 3 täiskasvanud saatjat TASUTA 9 EUR / õpilane
25 õpilast + 2 täiskasvanud saatjat TASUTA 10 EUR / õpilane

Hinnas sisaldub:
- bussiekskursioon vabalt valitud liinil
- jalgsiekskursioon giidi juhendamisel
- kommikott rühmale 

Õpilasrühmadele, kes tulevad väljastpoolt Tallinna, pakume ekskursiooni alguseks näiteks Balti jaama,
kui rühm saabub Tallinna rongiga.

Valida saab 3 liini vahel:

Punane Liin  - Kesklinn
Punane liin on ideaalne selleks, et näha, kuidas on elanud Eesti valitsejad. Liin viib Toompea linnusesse, kust on tervet Eestimaad valitsetud aegade algusest. Peale Toompead näeb natuke uuema aja ehitisi nagu Eesti Rahvusraamatukogu ning Vabaduseristiga Vabaduse Väljak ning ka Eesti Panga hoonet, kus 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Kirsiks punasel liinil on aga maaliline Kadrioru park, mis on muide suurim park Tallinnas ning mille läheduses asub luksuslik elurajoon armsate sada-kakssada aastat vanade puust suvilatega.

Sinine Liin - Rocca al Mare
Sinine liin näitab meile Tallinnat kõige eripalgelisemana. Iidsel Toompeal näeme, kuidas on sajandeid tagasi elanud aadlikud, kes Eestimaad valitsesid. Pärast Toompead seikleme veidi uuemates Tallinna elurajoonides, jõudes välja rustikaalsesse Rocca al Maresse, kus asub Vabaõhumuuseum. Rocca al Marest viib sinine liin Kalamajja, vanasse kalurikülla. Kalamaja sai XX sajandi alguses omale uue näo tänu kümnetele tööliselamutele, mis selles piirkonnas asuvate tehaste tööliste jaoks ehitati.Üheks Kalamaja pärliks on endistesse vesilennukite angaaridesse rajatud Lennusadam.
 
Roheline Liin - Mereäärne ja loodus
Nagu nimigi ütleb, viib roheline liin meid Tallinna rohelusse, sest kesklinna kõrghoonete vahel liikudes võib tunduda uskumatu, et Tallinn on üks rohelisemaid pealinnu Euroopas. Roheline liin läbib maalilist Kadriorgu, kust tee viib edasi  lauluväljakule, mis on tähtis laulupidude poolest, tuues kokku alati pea neljandiku Eesti elanikkonnast – 20 000 lauljat ja väljakutäie publikut.
Mööda mereäärt jõuame rohelise liiniga edasi Maarjamäele ning sealt edasi mööda käänulisi Kloostrimetsa teid Tallinna Botaanikaaeda. Kõige erilisemaks hooneks rohelisel liinil on kindlasti 314 meetri kõrgune vastselt renoveeritud Teletorn, mis on kõige kõrgem hoone mitte ainult Tallinnas vaid ka terves Baltikumis. Tagasi kesklinna sõites möödume ka iidsesetest Pirita kloostri varemetest. Lisaks iidsele kloostrile on Pirital ka olümpiakeskus, mis ehitati 1980. aasta Moskva olümpiamängude tarbeks, sest olümpia purjeregatt toimus just siin, Tallinnas. 

 

Jõulukombed vanas Tallinnas

Jõuluajaks muutus hansalinn Tallinn otsekui üheks suureks rõõmsaks näitelavaks oma rikaste kaupmeeste, käsitööliste, elava kaubanduse ja kireva linnaeluga. Linnatänavad olid rahvarohked, kerjustele anti kergemini ja rohkem armuande, janditati, vaadati mitmesuguseid etendusi, mida esitasid eri gildide ja tsunftide liikmed. Tänavatel esinesid žonglöörid, pillimehed, veiderdajad ja muu vaesem näitlejarahvas. 

Toomapäev, 21. detsember oli üldiselt tähistatav kui jõuluaja algus, seda ka rahvakalendris. Tallinnas oli toomapäev aastamaksu kogumise tähtajaks ja uute raeliikmete väljakuulutamise ajaks ja seetõttu ootas raeplatsile kogunenud rahvahulk ka rikkalikku kostitamist. 

Mustpeade vennaskond korraldas uhkeid jõulujootusid, mis algasid 26. detsembril Püha Stephanuse päeval ja kestsid kaks nädalat. Siis heisati Mustpeade majale vennaskonna lipp ja algasid linlaste ilmalikud lõbustused. Seevastu 25. detsember ja eelnev jõuluõhtu oli kristlastele kirikus käimise aeg. Järgmisel päeval tantsisid mustpeade vennad mööda tänavaid turuplatsile (raeplatsile) ja edasi raekotta, kus pidu jätkus. Rongkäik, mida saatsid pillimehed, kulges mööda peatänavat (Pikka tänavat) ja meelitas kokku palju pealtvaatajaid.

Ka Suurgildi liikmed kogunesid  jõulujootudele, mis olid üheks tähtsamaks tähiseks gildi elus. Sel ajal toimus üldkoosolek, kus loeti ette gildi skraa, kinnitati uusi eeskirju, valiti ametimehi ja võeti vastu uusi liikmeid. Seal pakuti loomalihapraadi, külmi lihast suupisteid (keel, sink, suitsuvorst), mitmesuguseid kalaroogi, valget leiba, kalleid vürtse ja loomulikult õlut ja veini. 

Jõulude aeg oli ka kinkide ja kostitamise aeg. Näiteks võidi uute raehärrade poolt linnarahvale härg vardasse ajada.

Ekskursiooni käigus kuuleme jõulukommetest ja jalutame vanalinnas. Saame teada, kuidas pidas jõule nii rikkam kui vaesem rahvas, mis on jõulujoodud, kuidas lõbutsesid jõulude ajal Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna liikmed ning millal püstitati Raekoja platsile esimene jõulukuusk.

 

Jõuluõhtu oli paastuaeg!

Keskajal tähistati jõuluõhtut kõikjal veel range paastuga. Samal ajal on teada, et 16. sajandil oli rael kombeks toomapäeva eelõhtul korraldada oma liikmetele pidusöök. Toomapäev (21. detsember) oli üldiselt tähistatav kui jõuluaja algus, seda ka rahvakalendris. Tallinnas oli toomapäev aastamaksu kogumise tähtajaks ja uute raeliikmete väljakuulutamise ajaks, viimastelt ootas raeplatsile kogunenud rahvahulk ka rikkalikku kostitamist. 

Suurgildi liikmed kogunesid samuti jõulujootudele. Anu Mänd märgib oma uurimuses “Pidustused keskaegse Liivimaa linnades”, et 1482. a skraas on kirjas, et gildivennad peavad alustama jootudega Püha Stephanuse päeval, s.o 26 detsembril ja mitte varem. Kuna jõulujoodud olid üheks tähtsamaks tähiseks gildi elus, siis toimus sel ajal ka üldkoosolek, kus loeti ette gildi skraa, kinnitati uusi eeskirju, valiti  ametimehi ja võeti vastu uusi liikmeid.

Jõulujootudega seoses oli üks suuremaid muresid õlle hankimine piisavas koguses ja muidugi korraliku kvaliteediga. Et kõik oleks nõuetekohane, korraldasid vennad “mekkimise” (õlle ja toidu maitsmise) päeva, mis tegelikult külluslikuks pidulikuks söömaajaks kujunes. Seal pakuti loomalihapraadi, külmi lihast suupisteid, mitmesuguseid kalaroogi, valget leiba, kalleid vürtse ja loomulikult õlut ja veini.  Teine pidu oli koos kutsutud külaliste, sh naistega. Sellel peol tantsiti. 

 

Kaks nädalat jõulujootusid

Ka Mustpeade vennaskond korraldas uhkeid jõulujootusid. Nende õlle maitsmine toimus juba 13. detsembril Püha Lucia päeval koos raehärradega. Parimaks tunnistatud õllesorti kasutati siis kogu jootudeaja jooksul. Õllemaitsmistseremoonia oli keeruline protseduur ja kestis tunde. Anu Mänd märgib ka juurdepakutavaid toite: kuivatatud heeringas, tuurakala mari, kuivatatud lõhe, küpsetatud õunad ja lõpus praetud heeringapead. Kõik suupisted olid paasturoad, sest advendiaeg oli paastuaeg. 

Jõulujoodud ise algasid 26. detsembril Püha Stephanuse päeval ja kestsid kaks nädalat. Siis heisati Mustpeade majale vennaskonna lipp ja algasid linlaste ilmalikud lõbustused. Seevastu 25. detsember ja eelnev jõuluõhtu oli kristlastele kirikus missalkäimise aeg. Mustpead kostitasid oma jootudel ka naisi ja neide. Nendel pidudel tantsiti samuti. Kutsutud linnaprouade ja neidude eest tuli hoolitseda, korralikud kombed olid kohustuslikud. Järgmisel päeval tantsisid mustpeade vennad mööda tänavaid turuplatsile (raeplatsile) ja edasi raekotta, kus pidu jätkus. 

 

Pillimängudega rongkäigud

Kogu liikumine allus kindlatele reeglitele, oli täpselt korraldatud ja kutsus kokku palju pealtvaatajaid, kuna kulges piki peatänavat (Pikka tänavat). Rongkäiku saatsid pillimängijad. Kui vennad pärast uue aasta vastuvõttu kogunesid, et peokulud kokku võtta (osavõtumaksud ja pahandust teinute trahviraha), lõppes kogunemine jälle lõbusa peoga. Siiski ei läinud  pidu üle piiri. Seda aitasid kontrolli all hoida valitud korraldajad, kindlaksmääratud trahvid, pealegi pidid kõik jõudma hommikusele missale. Kuna joodud algasid kell viis pärast lõunat, oli hommikupoolikul aega tegelda ka äri ja tööga. Jõulujootude kõrgpunkt oligi Püha Stephanuse päev, mil oli lubatud ka maskeeritult ringiliikumine. 

Peolaual ei tohtinud puududa liha- ja kalaroad, leib ja õlu ning vein. Lisaks uhkeldasid nii gildide ja tsunftide peokorraldajad kui ka rikkamad linnaelanikud vürtside rohkuse, mitmekesisuse ja ohtra kasutamisega. Sel ajal loeti ka suhkur vürtside hulka. See oli haruldane, kallis ja prestiižikas luksuskaup. Juba 15. sajandil eksporditi eksootilisi puuvilju (datleid, rosinaid, oliive, mandleid jms). Luksuskaubaks oli ka riis, mida kasutati magustoitudes. Kui veel 14. sajandil on põhijoogiks õlu, siis 15. sajandil on valitsevaks joogiks juba vein. Kuna veini kohapeal ei toodetud, oli ta eriti hinnatud luksuskaup. Näiteks Tallinna raehärrade lemmikjooki,  kallist vürtsiveini  klaretti ei joodud mitte kõigil jõulujootude päevadel, vaid ainult tähtsamatel päevadel. Enampruugitav oli reinvein. Jootude lõpupoole kutsuti külla ja kostitati rikkalikult vaimulikke, et nendega head suhted säilitada ja ühtlasi ka lõbustuste ajal tehtud ulakused andeks saada.

 

Linnarahva jaoks härg vardasse 

Kõik ülalmainitu oli küll linna koorekihi jõululõbustused ja tavad, kuid kuna need olid värvikad, lärmakad, purskasid oma ülemeelikuses osaliselt välja tänavatele ja väljakutele, siis tantse, rongkäike, janditamist või väärikalt pidulikke protsessioone võisid näha kõik linnaelanikud. Jõulude aeg oli ka kinkide ja kostitamise aeg. Näiteks võidi uute raehärrade poolt linnarahvale härg vardasse ajada ja õllevaadid välja veeretada. Jõuluajal oli kõikjal ohtrasti valgustust – tõrvikuid ja  küünlaid.

Linnarahvas näitas riietusega (nahkadega vooderdatud  või kaunistatud  talveriided)  oma seisuslikku uhkust ja rahakoti paksust.
 

Esimene jõulukuusk raekoja ees 1441

Üldiselt on tuntud teave, et juba 1441. aastal tõid mustpead Tallinnas raeplatsile kuuse, mille seal põletasid. Seda loetakse esimeseks linna jõulukuuseks. Allikaid lähemalt uurinud Anu Mänd vaidlustab selle teabe, sest tegelikult võis puu all mõeldud olla nii elus puu, tõkkepuu, kang või küünlajalg. Puu põletamisest on juttu Russowi kroonikas, kuid see käis vastlapuu kohta. Jõulupuu põletamisest ei ole kusagil täpsemalt  teavet. Nii et jõulupuu komme võib olla tunduvalt hilisema päritoluga.

Suurgildi liikmetel oli võimalik oma majja iga päev sisse põigata, kaaslastega juttu puhuda, õlut rüübata, mitmesuguseid mänge mängida ja muul viisil meelt lahutada. Siin toimusid ka mitmed suured pidustused, eelkõige jõulu- ja vastlajoodud ning siin lõppesid papagoilaskmise ja maikrahvipeo pidustused. 

Rikkalike söömingute, tantsu ja lauluga peod kestsid vahel kuni kaks nädalat. Kõhutäiteks pakuti neil mitmekäigulistel söömaaegadel metsloomapraade, heeringat, kaaviari, magustoiduna pähkleid, riisi ja koogikesi, joodi õlut ja veini.

Väljakukuuskedest vanim on teada aastast 1441: puu püstitati Tallinna keskväljakule. Balthasar Russow kirjeldab üle saja aasta hiljem, 1584. aastal: "Nii ajasid kodanikud ka talviti jõulupühadel ja vastlapäeval oma gilditubades ja sellid oma kampades suurt priiskamist taga. Ja pärast kaubasellide joomaaja lõppu ajasid nad paastuajal suure, kõrge, hulga roosidega ehitud kuuse turul püsti ja läksid vastu õhtut üsna hilja sinna karja naiste ja piigadega, laulsid ja tantsisid seal esmalt ja süütasid seepeale puu, mis pimedas vägevasti lõõmas. Siis võtsid sellid teineteisel käest kinni ja hüplesid ja tantsisid paariviisi ümber puu ja tule." Väljakukuuse eeskujuks ongi käsitööliste gildide poolt ehitud jõulu- ja vastlapuud, mis kuulusid ühtlasi karnevalikultuuri juurde. Kui laialt säärased puud levisid, on raske öelda. Tava ei kuulunud ilmselt kokku puritaanlike vaadetega ja taandus, et saksa kultuuri mõjul uuesti levida.